Stress - Tagajärjed Ja Tagajärjed

Sisukord:

Stress - Tagajärjed Ja Tagajärjed
Stress - Tagajärjed Ja Tagajärjed

Video: Stress - Tagajärjed Ja Tagajärjed

Video: Stress - Tagajärjed Ja Tagajärjed
Video: FULL 12 HOUR STUDY DAY ⏤the stress is real 2024, Märts
Anonim

Stress: mõju kehale ja vaimule

Igaüks reageerib stressisituatsioonidele erinevalt. Nii saab üks peavalu, teine tunneb sisemist rahutust. Stress avaldub mitmesuguste füüsiliste ja psühholoogiliste sümptomite kaudu - näiteks öine hammaste kiristamine, seljavalu, hirm, ärrituvus jms. Stress võib osaliselt põhjustada ka psühhosomaatilisi haigusi…

navigeerimine

  • Jätka lugemist
  • rohkem sel teemal
  • Nõuanded, allalaadimised ja tööriistad
  • ">Stress näitab mitmesuguseid sümptomeid

>

">">Hormoonid mängivad rolli

>

Programmeeritud võitlema või põgenema

>

Stress näitab mitmesuguseid sümptomeid

Üldiselt võib stressiga seotud sümptomid jagada järgmistesse kategooriatesse:

  • füüsiline (nt pinge, värinad),
  • vaimselt (nt halb kontsentratsioon, pikenenud reaktsiooniajad),
  • psühholoogiline (nt tagasiastumine, paanikatunne, rõõmutunne),
  • Käitumine (nt söömiskäitumise muutused, liialdatud reaktsioonid või suurenenud alkoholi / kohvi / nikotiini tarbimine).

Hormoonid mängivad rolli

Ägeda stressireaktsiooni ajal juhib autonoomne närvisüsteem (mis ei allu tahtekontrollile) - nimelt sümpaatiline närvisüsteem. See närvisüsteemi osa vastutab muu hulgas aktiveerimise, põgenemise ja võitluse eest. Parasümpaatiline närvisüsteem on sümpaatilise närvisüsteemi antagonist ja reguleerib keha puhkeseisundis toimuvaid protsesse, näiteks toidu tarbimist või kasvu.

Ägeda stressireaktsiooni alguses vabanevad adrenaliin ja noradrenaliin. Need on neerupealise medulla hormoonid. Need põhjustavad muu hulgas bronhide laienemist, vererõhu ja veresuhkru tõusu.

Hormoon kortisool vabaneb neerupealise koorest ka stressireaktsioonide korral. Selle mõju kestab mitu tundi. See hormoon põhjustab ka vererõhu ja veresuhkru tõusu. Kortisool mõjutab ka aju ainevahetust. See hoiab keha erksana. DHEA (dehüdroepiandrosteroon) seevastu summutab kortisooli toimet. See on nii-öelda tema vastane ja takistab stressisüsteemi käest ära minemast.

Programmeeritud võitlema või põgenema

Kõigil neil stressireaktsioonidel on bioloogiline tähendus. Kui reageerime kõigele rahulikult, ei suudaks me ohtudega toime tulla. Stressi- ja stressivastane süsteem tuleneb aga aegadest, mil võitlus või põgenemine määras sageli elu. Tänapäeva elu iseloomustavad aga hoopis teistsugused stressitekitajad (nt pere ja töö kahekordne koormus, surve esineda jne), millel on aga mõju pikema aja jooksul. Enamasti ei saa inimene nendele stressiärritustele liikumisega ("lend") otse reageerida, mis aitaks stressi vähendada.

Kui pideva stressi korral ei võeta sobivaid vastumeetmeid nagu lõõgastus, olukorra muutus, konfliktide lahendamine jne, vabastab keha kortisooli pidevalt. See stress võib sind haigeks teha. Kortisooli pideva vabanemiseni viivad näited on lahustumatud konfliktid, ülemäärased nõudmised tööl või koolis, pereprobleemid jne. Selles faasis võib juhtuda, et inimesed tõmbuvad tagasi ja tekivad depressioon, läbipõlemine või muud haigused. Immuunsüsteemi nõrgestab ka pidev stress.

Lisateavet stressi ja selle seose kohta psühhosomaatikaga leiate artiklist Psühhosomaatiliste haiguste areng.

Soovitatav: